Andrus Ilumets

Kandidaat nr 341 Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal

Kui soovid minuga suhelda, siis võta julgelt ühendust:

Hiiumaast võiks saada eriterritoorium

Elu Hiiumaal pole kahjuks meelakkumine. Saareelanike elukorraldus on võrreldes eluga mandril kallim ja hiidlaste ostujõud väheneb võrreldes muu Eestiga järjekindlalt. Selline suund esitab juba lähitulevikus suure väljakutse hiidlaste kogukonna toimetulekule ja pikemas vaates jätkusuutlikkusele tervikuna. Mida teha?

Ühendused on olulised

Hiidlased vajavad kvaliteetseid ühendusi: me räägime kiirest ja taskukohasest praami- ning lennuühendusest, kohalike- ja riigimaanteede taristu hooldamisest ja elektrivõrgu arendamisest, kuid nende kõrval saab prioriteetseks valdkonnaks kiire interneti viimine kõikide hiidlasteni. See võimaldab meie kogukonnal lõimuda kiirelt areneva maailmaga, teha kaugtööd ja arendada nutikaid võimekusi.

Haridustee hea algus kindlustab tuleviku

Areneva kogukonna üheks „arengumootoriks“ on noored pered ja lapsed. Hiiumaa tulevikku silmas pidades on hädavajalik korralik haridusvõrk alates lasteaiast kuni kvaliteetse gümnaasiumini. Praegune seis, kus napib lasteaiakohti ja on puudu õpetajaid – peab muutuma. Nende puuduste kõrvaldamine peab saama riigi ja valla prioriteetseks eesmärgiks. Gümnaasiumiastme valikainete – majanduse ja ettevõtluse – uuendamise tulemusel võiks meie õpilased omandada teadmised mõne areneva Aasia piirkonna keelest, kultuurist ja majandusest, andes noortele hiidlastele konkurentsieelise. Oluline on ka sidemete säilitamine Hiiumaalt õppima läinud abiturientidega ja võimalusel nende toetamine kõrghariduse omandamisel (stipendiumi fond loomine koostöös era- ja avaliku sektoriga).

Meditsiiniteenuse järjepidevus

Hiiumaal puudub tänaseni töötervishoiuarsti teenus, mis pärsib ettevõtete töökeskkondade seiret ja parendamist. Kaasaegse meditsiiniteenuse järjepidevuse saavutamiseks on mõistlik Hiiumaal arendada hõbemajandust, tuua siia vanglateenus või militaarüksus, millega omakorda kaasneks täiendavate töökohtade tekkimine

Meelelahutuse, sportimisvõimaluste ja hingeabi kättesaadavus

Avalike vahendite toel rajatud või renoveeritud hoonete ja rajatiste väärikaks kasutamiseks tuleks lähitulevikus keskenduda uute materiaalsete investeeringute asemel meie kultuuritegelaste, spordijuhtide, treenerite ja hingesulaste tunnustamisele ning paremale motiveerimisele. See parandaks sisuloojate hakkamasaamist ja ettevõtluskeskkonda tervikuna.

Omavalitsuse efektiivsus

Hiiumaa ettevõtjad peavad tundma, et neid usaldatakse. Kõikvõimalikud teenused, mis ei ole valla põhitegevus, tuleks tellida erasektorist. Omavalitsus peab keskenduma energiatõhusa soojamajanduse, veevärgi ja kanalisatsiooni arendamisele, detailplaneeringute ja arenduskavade kaasajastamisele ning nende põhieesmärkide täitmiseks hõivatud töötajate paremale motiveerimisele.

Riigitellimus Hiiumaale

Riik peaks seadma Hiiumaale tellimuse, mis loob töökohti ja tekitab lisandväärtust. Olgu see siis turvakodude loomine, hõbemajandusega (näiteks eakate hoolekanne) seonduv, sõjaväe (NATO) eelpaigutusüksus või tuumajaam. Miks ei võiks järgmine moodne kinnine kambervangla avavangla üksus 1000-le kinnipeetavale paikneda Hiiumaal, mitte Emajõe luhal?

Bürokraatia ei tohi sekkuda ja majanduses segadust tekitada, eriti jätkusuutlikult toimivates majandusharudes, näiteks metsamajanduses. Riigiaparaat võiks keskenduda olulistele, kuid nõrgematele või ajutistes raskustes olevatele sektoritele või raskustes olevatele sektoritele, näiteks hotelli- või toitlustusvaldkonnale.

Euroopa Liidu sihikud täpsemaks.

Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks ja arendamiseks ette nähtud toetusfondid tuleb panna paremini suhestuma Hiiumaa arengukavadega. Hiiumaa Ettevõtjate Liit, Arenduskeskus, Koostöökogu ja Vallavalitsus peavad andma riigis asja ajavatele Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele selged sisendid lähtudes toetuse eesmärkidest – Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti ja Inimesele lähedasem Eesti.

Hiiumaast võiks saada eriterritoorium

Pikemas perspektiivis peab alustada arutelu maksuerisuste üle saartel. Tulevikus, kui Euroopa Komisjoni poolt pikaajalises strateegias “Eesti 2035” määratletud arenguvajadused ja sihid on saavutatud, võiks Eesti saartel tööhõive ja ettevõtluse arengumootoriks saada Ahvenamaale sarnaselt eriterritooriumi staatus ja maksuerisuste rakendamine.