Olen kodusaarelt lendu minevatele abiturientide korraldanud esseevõistlust “Minu Hiiumaa – 20 aastat hiljem”. See on lisaks noorte sisekaemusele vahetult enne tiivasirutust andnud ka meile võimaluse paremini mõista nende vajadusi ja tulevikuplaane.
Noorte jaoks atraktiivse elukeskkonna loomine ei ole lihtne. Erinevad noored vajavad erinevaid asju ja kõike ei saa Hiiumaal pakkuda. Peame olema ühest küljest erilised, st spetsialiseeruma, aga samas on igal grupil ka omad baasvajadused, mis peavad olemas olema, kui neid siia ootame.
Lasteaiakoht ei tohiks olla kallim ja kättesaamatum, kui kõrgharidus. Hiiumaa vallas on praegu vähemalt 30 puuduolevat lasteaiakohta (põhiliselt Kärdlas ja Pühalepas) – see viitab selgelt meie lühinägelikkusele ja võimekuse puudumisele noorte perede vastuvõtmisel ja nende elukorralduse toetamisel.
Hiiumaal õppimise ja siin elamise atraktiivsust võiks tõsta Ühisgümnaasiumi õppekavas mingi erilise õppeaine õpetamine (nt. ERASMUS-e toel). Olen välja pakkunud mõtet võimaldada mõne olulise Aasia keele, kultuuri ja majanduse õppimist gümnaasiumiastmes. Näiteks Korea poolsaarel elab 77 miljonit inimest. Aga mida me õigupoolest teame Korea kultuuridest (Lõuna ja Põhja) ja majandusest? Kuidas me globaliseeruvas maailmas üksteist mõistame, kui me ei oska teineteise kõne- või kirjakeelt? Selline haridusseiklus, näiteks Korea keele omandamine võiks olla põnev, eristuv ja kindlasti ka võimalusi pakkuv meie abiturientidele pärast tiivasirutust.
Äärealadelt kõrgkooli suunduvatele abiturientidele tuleks piirkondliku meetmena sisse seada stipendiumid kõrghariduse omandamiseks. Sellised stipendiumid annaksid meie ülikoolisaadikutele riigi või kogukonna poolse müksu haridustee kindlamaks läbimiseks, tugevdades veelgi nähtamatuid sidemeid, mis tudengeid oma kodusaarega seovad.
Hiiumaa ei ole täna eluasemelaenu andjatele “atraktiivne”. Selleks, et noortel oleks üldse võimalik Hiiumaale elukoht osta või ehitada, tuleks luua tagatisfond, mis tagaks nt 10% laenuprojekti maksumusest. Sellise tagatise loomine annaks nii laenu andjatele, kui võtjatele selge sõnumi ootusest uute kodude tekkeks.
Korras teed, puhas vesi ja kanalisatsioon, prügimajandus ja säästvad energialahendused ning loomulikult kiire internet – see kõik on hädajajalik atraktiivse elukeskkonna loomisel. Selleks peab õla alla panema nii vald kui riik
Mida teha, et see (atraktiivsus) saavutada?
Kõigepealt me peame kaasajastama iseennast. See puudutab meid kõiki, nii üksikisiku, pere, sõpruskonna, ühiskonna, valla ja riigi tasandil. Me peame olama avatud, õppima ja eelkõige looma eeldusi noortele kõikidel eelmainitud tasanditel. Lisaks me peame paika panema prioriteedid, mis saare elu edasi viivad ja leidma tasakaalu investeerimisel inimestesse ja elukeskkonda. Me peame säilitama kompetentsi ja edastama elukogemuse kaasates noori ja lastes neil ise otsustata. Me peame parandama olemasolevat keskkonda, vältides uute triumfikaarte või muuseumite rajamist. Me peame seljatama füüsilise vaesuse edendades vaimset rikkust.
Lõpetuseks – selleks, et Hiiumaal oleks noortele atraktiivne õppimise ja elukoht, peab Hiiumaa olema avatud. Et noored saaksid vabalt siit lendu tõusta ja tagasi tulla, et koduloojad saaksid takistamatult kodusid ehitada, et lasteaiad ja koolid toimiksid ja et siin oleks põnev elada või kasvõi aeg-ajalt külas käia, et ME OLEKS NATUKE ERILISED, IHALDUSVÄÄRSED, ATRAKTIIVSED…