Kallid hiidlased, miks otsime tasakaalu teekonnal, mida metsateadlased on 230 aastat sillutanud (1783 Campenhauseni instruktsioonid) ja metsamehed jätkusuutlikkult siiani astunud. Kas Hiiumaa metsad on kuidagi tasakaalust väljas või on meie metsade tulevik ohus? Ei ole. Kõik on korras. Hiiumaal on metsade seisund hea, isegi nii hea, et Eesti Looduse Fond on teinud ettepaneku meie erakordse liigirikkuse ja metsade seisundi säilitamiseks luua Hiiumaa Rahvuspark, kuigi meil juba on 21% Hiiumaast kaitse all ehk 21950 ha, sealhulgas 7 looduskaitseala, 9 maastikukaitseala, 17 hoiuala, 30 püsielupaika kaitsealustele liikidele, 4 kaitsealust parki, 21 kaitsealust põlispuud, hulganisti vääriselupaiku, 137 kaitsealust taime-, seene- ja samblikuliiki, 17 putuka- ja selgrootute liiki. Meie jahimaad on kõrgeima jahiboniteediga terves Euroopas. Lisaks rohkearvulisele punahirve, põdra ja metssea populatsioonile on meil väga haruldasi liike, nt. must toonekurg ja isegi endeemne liik, mida kuskil mujal looduses ei ole – euroopa naarits. Vägev!
Kas metsad on olnud alati samasugused? 80 aastaga on Hiiumaa metsamaad suurenenud üle 3 korra.
1939. aasta rahvaloenduse andmeil kasutas Hiiumaal 3053 talu kokku 71506 ha maad, millest metsamaad kõigest 2451 ha (3,4%) (viide Eesti Statistika nr 206(1)-217(12) 1939 lk 445-481, allikas M. Eriku blogi). Riigimetskondade pindala oli 19923 ha (T. Meikar).
Kokku oli 1939.a. 22371 ha, mis on Hiiumaa üldpindalast 22% (üp 103240 ha).
Tänapäeval on Hiiumaa metsade pindala 74860 ha, mis on 73% üldpindalast.
Teise ilmasõja, 1949.a. märtsiküüditamise ja nõukogude okupatsiooni tulemusena on paljudele õue-, põllu- ja karjamaadele kasvanud mets.
Miks meile tundub, et me raiume palju?
Sõjajärgne metsapõlvkond, mis hakkas sirguma põllumaadele, on saanud küpseks – 75 kuni 80 aastaseks. Üheaegselt. Ja see on metsa esimene põlvkond – koolitamata, hooldamata, looduslikult tekkinud, see põlvkond vajab paratamatut uuendamist, et loovutada ruum uuele, juba kvaliteetsemale majandusmetsale. Omandireformi käigus said endised maaomanikud oma maad tagasi ja oli aeg hakata neid heaperemehelikult majandama. Suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul, just nüüd, raiutakse suuremal pinnal, millele lisandub tavapärane ühtlase vanuselise jaotusega riigimetsas toimuv metsatöö. Juba lähiaastatel raiemahud vähenevad ja lõpuks ühtlustuvad.
Kuidas metsatööd on reguleeritud? Hiiumaad ei raiuta kunagi lagedaks.
Kaitsealuste metsade kaitset reguleeritakse Looduskaitseseadusega ja kaitseeeskirjadega, majandusmetsade majandamist Metsaseadusega.
Metsaseadusega tagatakse metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Kõik meie majandusmetsad on korraldatud, majandusvõtted tehakse korralduskava alusel. Uuendus- ehk lageraie on lubatud puistu küpsusvanuse või küpsusdiameetri järgi. Uuendusraie pindala on piiratud vastavalt kasvukohatüübile 2-7 ha. Uuendusraie ei ole lubatud, kui piirneva ala uuendamiskohustus ei ole täidetud või kui piirneval alal on kehtiv metsateatis (raieluba).
Metsade majandamine on põhjalikult reguleeritud. Hirmu külvavad pildid suurtest lageraiealadest, mida kahjuks eksitavalt on kasutanud ka ERR – ei ole tegelikkuses kaitsealusest ega majandusmetsast, vaid tegemist on raadamistega, näiteks kaitseväe keskpolügoni rajamisega.
Kas mets on säilitatav?
Eesti on metsavööndis. Kui me metsadelt maad ära ei võta, näiteks maanteede või majade jaoks, siis mets kasvab igavesti. Aga ilma majandamata mets ei säili samasugusena, nagu me harjunud oleme. Ilmekas ja maanteelt hästi vaadeldav näide on Luidja lepik. Karl Ahrens rajas lepiku luiteliivade kinnistamiseks aastatel 1901-1903. Kaitse all peaks olema nutikas saavutus tervikuna, kuid kaitse all on üleküpsenud mustlepik, mis on tormihell, suure tuleohuga ja suremas, andes võimaluse haigustele ning veel pikka aega mitte andes võimalust uuele metsapõlvkonnale. Kui me metsi ei majanda – siis me jääme neist ka kaugeks. Metsamajandus on meie maamajanduse oluline osa andes otseselt või kaudselt tööd 40 000 inimesele. Peaaegu kõik meie metsad on inimmõjutatud, ei ole ürg- ehk põlismetsad, seal on teed ja kraavid, kujundatud liigiline ja vanuseline koosseis.
Metsa majandamine ei ole katse Hiiumaad ega siin elavaid loomi ja linde mõrvata. Hästi majandatud metsad, kattes suure osa Hiiumaast, kujundavad saare maastikku sellisena nagu me seda tunneme.